Tähtsamad reeglid kabevõistlustel

  1. Kui mängija käigul olles puudutas mingit oma kabendit, peab ta sellega käima. kui on tarvis mingi kabend asetada paremini oma väljale, peab mängija enne selle puudutamist ütlema “kohendan”.
  2. Kui mängija on käigu teinud ja nupu lahti lasknud, siis on käik tehtud.
  3. Vastase kabendite löömine nii edasi- kui ka tagasisuunas on kohustuslik. kui mängija ei märganud löömist, ja tegi teise käigu, siis on vastase, ja ainult vastase otsustada, kas ta jätab jõusse tehtud käigu, võib nõuab löömiskäiku. kui vastane teeb oma vastukäigu, tähendab see nõustumist tehtud käiguga.
  4. Kui mängija löömisel võtab ettenähtust vähem või rohkem vastase kabendeid, või eemaldas laualt oma kabendi, siis on vastase, ja ainult vastase ( ka kohtunik ei tohi juhtida eksimusele tähelepanu ) otsustada, kas ta jätab eksimuse jõusse, või nõuab selle parandamist.
  5. Mängija peab kella käivitama sama käega, millega sooritas käigu. kui ta unustas pärast käigu sooritamist kella käivitada, võib ainult vastane juhtida sellele tähelepanu.
  6. Löömisel on lubatud vaba välja ületada rohkem kui üks kord, kuid vastase kabendist on lubatud üle hüpata vaid üks kord. löödud kabendid tuleb eemaldada laualt alles pärast löömise lõpetamist.
  7. Kui löömise käigus satub lööki teostav kivi kaheksandale reale, muutub ta kohe kabeks ja jätkab löömist kabena.
  8. Võistluspaigas peab mängu ajal olema täielik vaikus. vastast segada ei tohi ega kiirustada teda käimisel. vastasele võib öelda ainult “pakun viiki” või “alistun”.
  9. Kui mängijate vahel tekib arusaamatus, tuleb kutsuda kohtunik. keegi teine vahele segada ei tohi.
  10. Kui tekib lõppmäng, kus ühel poolel on üks kabe peateel, teisel poolel kolm kabet, siis antakse tugevamale poolele võidu saavutamiseks viis käiku.
  11. Kui tekib lõppmäng, kus ühel poolel on kolm kabet, kes valdavad peateed, ja teisel poolel üks kabe, siis antakse tugevamale poolele 15 käiku võidu saavutamiseks. viigi taotleja peab ise kuuldavalt lugema käike.
  12. Kui tekib lõppmäng, kus ühel mängijal on kaks kabet ( või kabe ja kivi ) vastase kahe kabe ( või kabe ja kivi ) vastu ja otsest võitu ei ole, fikseerib kohtunik partiis viigi.