KABE ON MALEMÄNGU EMAKS,
JA VÄÄRIKAKS EMAKS.
EMMANUEL LASKER
Mängud on olnud inimese saatjaks ammust aega. Mõttemängud, s.t. mõtlemist nõudvad mängud on tekkinud juba mitu tuhat aastat tagasi. Praeguste andmete kohaselt on kabe taolist mängu mängitud mustses Egiptuses üle 3000 aasta tagasi.
Sealt levis kabe kaupmeeste vahendusel läbi Rooma impeeriumi ja mauride kaudu läbi Hispaania Euroopasse. Esimene kaberaamat ilmuski Hispaanias 460 aastat tagasi.
Kabe levikuga ühest riigist teise on muutunud ka mängureeglid. Paljudes riikides mängitakse 64-ruudulisel laual. Üle 200 aasta tagasi hakati aga Prantsusmaal mängima 100-ruudulisel laual. Kanadas on kasutusel 144-ruuduline kabe, kus kummalgi on algseisus 30 kivi. Erinevate reeglite järgi mängitakse kabet Inglismaal, Hispaanias, Itaalias, Brasiilias, Venemaal, USA-s, Tšehhis, Rootsis, Saksamaal ja mujal. Inglise kabes korraldatakse maailmameistrivõistlusi juba üle 120 aasta.
100-ruudulist kabet nimetatakse rahvusvaheliseks kabeks. Kabetajaid ühendab ja tegevust koordineerib Maailma Kabeföderatsioon – FMJD, kus on üle 50 liikmesriigi. FMJD peakorter asub Hollandis. Hollandis on üle 300 kabeklubi ja antakse välja kümneid kabeajakirju. Ka Eesti on Maailma Kabeföderatsiooni liige.
Eestisse tuli kabe Saksamaa ja Venemaa kaudu. Viimasel ajal mängitakse meil 64-ruudulist kabet Venemaa reeglite järgi ja seda kabet nimetatakse sageli “vene kabeks”. Venemaa ongi üks juhtivaid kaberiike maailmas. Kabe on Eestis populaarne juba möödunud sajandi alguses. Üheks kabekeskuseks oli ka Tartu (Jurjev). Tartus ilmus ka 1911 aastal venekeelne kabeajakiri “Sašetšnõie Dosugi” (võiks tõlkida “Kabe puhkehetkedel”), mida toimetas Pavel Zentšenkov. Ta oli aktiivne kabeorganisaator ja mängis ka ise hästi. Esimeseks kabeürituseks Eestis võibki lugeda kabesimultaani Tartus aastal 1909, millest kirjutatakse nimetatud ajakirjas. Osaleda soovijaid olevat olnud nii palju, et paljudele ei olevat jätkunud toole ja kabendeid ning nad tõid neid kodunt. Tartu oli ka tugevaks kabekeskuseks pärast II maailmasõda.
Pärast sõda hakati korraldama ka Eesti meistrivõistlusi. Algul 64-ruudulises kabes ja viiekümnendatel aastatel ka 100-ruudulises kabes. Hiljem lisandusid naised ja noored. Praegu peetakse noorte meistrivõistlusi neljas vanuseklassis. Nõmmel elas tugev kabetaja, Eesti meister Heinrich Hunt, kes oli aastaid Eesti Kabeföderatsiooni juhatuse liige ja edendas eriti rahvusvahelist kabet.
Kabetegevust Eestis koordineerib Eesti Kabeliit. Nõmme Kabeklubi on Eesti Kabeliidu liige. Nõmme Kabeklubis on üle 100 aktiivse liikme, rõhuv enamus on noored. Viimased neli aastat on noored nõmmelased võitnud Eesti noorte meistrivõistlustel enamiku medaleid. Kabetegevust Nõmmel toetab Nõmme Linnaosa Valitsus.